Praegu on käimas planeerimisprotsess. Planeeringu kehtestamisega määratakse teelõigu terviklik lahendus, mida on planeeritud tulevikus ellu viia väiksemate lõikude kaupa, lähtudes vajadusest parandada liiklusohutust olemasoleval maanteel. Tee-ehituse täpne ajakava ja rahastamine ei ole veel otsustatud ning sõltuvad tulevikus riigi rahalistest võimalustest. 

Haljala–Kukruse on viimane Tallinna–Narva maanteelõik, kus 2+2 sõidurajad pole veel rajatud ega selleks planeeringut kehtestatud. Maantee uuendamine muudab liiklemise ohutumaks ja sujuvamaks ning aitab viia tee vastavusse üleeuroopalise TEN-T transpordivõrgu nõuetega, arvestades ka tsiviil- ja riigikaitselisi vajadusi.

Praegusel teelõigul on 33 suuremat ristmikku ja 263 mahasõitu ning mitmeid halbade ilmastikuolude korral ohtlikuks muutuvaid kohti. Aastatel 2020–2024 hukkus sellel lõigul liiklusõnnetustes viis inimest ning 2025. aastal toimus kaheksa vigastatuga õnnetust.

Uuendatud maantee parandab liikumisvõimalusi erinevatel liiklejatel, olgu selleks tööstustransport, kohalikud elanikud või turistid. Virumaa on tuntud nii tööstus- kui ka turismipiirkonnana, seega toetab uus maantee piirkonna ettevõtlust ning loob eeldused uuteks investeeringuteks. Samuti loob maantee uuendamine paremad tingimused ühistranspordile ning jalgsi ja jalgrattaga liikujatele.

Trassikoridori asukoha valimiseks visandati ja võrreldi erinevaid alternatiivseid asukohti kokku 49 kriteeriumi alusel, arvestades 2+2 maantee projekteerimise nõudeid ning sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ning looduskeskkonna mõjusid. Võimaluse korral arvestati ka kohalike elanike ettepanekutega. Täpsema ülevaate eelistuse kujunemisest annab planeeringu seletuskiri ning mõjude hindamise aruanne (vt Dokumentide rubriik).

Riigi eriplaneeringu koostamise käigus visandati ja võrreldi erinevaid alternatiivseid maanteetrassi asukohti, arvestades välistavaid tingimusi, erinevaid mõjusid ning vajadusi.  Eelistuse saanud trassikoridor kulgeb ligi pooles ulatuses olemasoleva tee koridoris, kuid igal pool ei ole võimalik olemasolevat teed laiendada - asustus on tihedalt tee ääres või on olemasolev tee liiga kurviline ning 2+2 sõidurajad ei mahuks praegusesse koridori ära.

Koostööd tehakse erinevate ametiasutustega ja kaasatakse kõiki maaomanikke ning huvitatud isikuid kogu planeerimisprotsessi vältel. Enda huvist on võimalik meile teada anda, kui liitute uudiskirjaga. Ülevaate eesootavatest kohtumistest ja juba toimunud üritustest leiate vasakul menüüs „Koostöö ja kaasamine“ alt.

Liitu uudiskirjaga 

Tee kavandamisel on püütud vältida hooneid, õuealasid, kalmistuid, looduskaitsealasid jt tundlikke alasid. Seda, kas eelistatud trassikoridor läbib Teie kinnistut, saate vaadata kaardirakendusest. Tee täpne asukoht ja ruumivajadus valitud trassikoridoris selguvad planeeringu detailse lahenduse etapis. Teekoridori lõplik laius jääb hinnanguliselt 60 meetri juurde, liiklussõlmede ja ökoduktide juures võib see olla ka laiem. 

Riigi eriplaneeringuga piirangute seadmise vajadust ja ulatust kaalutakse asukohavaliku etapis planeerimisseaduse § 41 lg 3 ja § 42 alusel ning need määratakse planeeringus. Planeerimis- ja ehituskeeld peab olema põhjendatud ja kaalutletud erand, mida rakendatakse planeeringu elluviimise tagamiseks. Senist maakasutust, mis ei hõlma ehitustegevust, ei ole praegu plaanis piirata. Konkreetsete ehitussoovide korral tasub nõu pidada kohaliku omavalitsusega.

Praeguseks on teada eelistatud trassikoridori asukoht, kuid see on oluliselt laiem kui tee tegelik ruumivajadus. Planeeringu detailse lahenduse etapis (eeldatavasti 2027-2030) täpsustatakse uuringute põhjal ja koostöös kohalikega tee kulgemine, juurde- ja läbipääsud, liiklussõlmed ning vajalikud leevendusmeetmed. Seega ei ole täna veel lõplikult teada, milliseid kinnistuid ja kui suures ulatuses tee rajamine puudutab.

Praegu on käimas planeerimisprotsess, kus tee täpne kulgemine ja ruumivajadus alles täpsustub. Seega ei ole täna veel teada, milliseid kinnistuid ja kui suures ulatuses tee rajamine puudutab. Maavajaduse osas tekib täpsem selgus planeeringu detailse lahenduse etapis (eeldatavasti 2027-2030). Kuna Haljala-Kukruse maanteelõigu väljaehitamine toimub tulevikus etapiviisiliselt, sõltub maade omandamise aeg väljaehitamise ajakavast ja rahastamisotsustest. 

Konkreetse maa omandamise vajaduse ilmnemisel võetakse puudutatud maaomanikuga ühendust ja algatatakse menetlus kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) kohaselt. Täpne menetluse kulg ja vajalikud toimingud selguvad protsessi käigus. Eesmärk on saavutada kõiki osapooli rahuldav kokkulepe.   

Tee ehituseks vajalike maade omandamise protseduur.pdf | 121.28 KB | pdf

Maantee kavandamisel arvestatakse kohalike elanike ja ettevõtete liikumisvajadustega, sealhulgas juurdepääsudega elamutele ja põllumaadele. Vajalikud koguja- ja juurdepääsuteed ning läbipääsud kavandatakse planeeringu detailse lahenduse etapis (2027-2030) koostöös maaomanikega. Samatasandilisi peale- ja mahasõite 2+2 maanteele ei rajata ja mõnel juhul võivad senised liikumisteed muutuda, kuid eesmärk on tagada toimivad ühendused ning ligipääsud.

Maantee rajamisega võivad kaasneda muutused liiklusmüra tasemes, eelkõige piirkondades, kus tee kavandatakse uude asukohta. Planeeringu detailse lahenduse koostamisel hinnatakse müra mõju täpsemalt (mürauuringu II etapp) ning määratakse vajalikud leevendusmeetmed, et tagada õigusaktides kehtestatud müranormide täitmine.

Kavandamisel olev 2+2 maantee kulgeb ligi pooles ulatuses olemasoleva tee koridoris. Seal, kus uus maantee on kavandatud mujale, jääb olemasolev tee täitma kogujatee või kõrvalmaantee funktsiooni ning selle kaudu säilib ka juurdepääs kinnistutele.