Riigi eriplaneering tuleb koostada sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi ja selle peamiseks ülesandeks on riigi jaoks oluliste ehitiste rajamiseks sobivaima asukoha valimine. Vabariigi Valitsus algatas Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise Eleringi initsiatiivil. Uus ühendus Eesti ja Läti vahel suurendab varustuskindlust kogu Eestis ning loob võimalused suurema hulga taastuvenergia vastuvõtmiseks Lääne-Eesti võrku. Elering soovib elektriühenduse kavandada 330-kilovoldiste õhuliinidena, Muhu saarel maakaablina ja merealal merekaablina. Vajalik on kavandada ka alajaamad ja muu taristu. Võimalike uute elektriliinide trasside asukohad ja maavajadus selguvad riigi eriplaneeringu menetlemise käigus.

Planeeringuala valiti piisava ulatusega, et mitte teha enne planeerimisprotsessi elektriühenduste asukoha eelvalikut ning võimaldada planeeringu koostamisel ja selle mõjude hindamisel vajadusel elektriühenduste alternatiivide asukoha muutmist ja täiendavate alternatiivide lisamist. Planeeringuala suurus on 6314 km² ja selles on u 83 000 katastrit, millest eraomandis on 68 000 katastrit (3860 km², u 60%). Planeeringuala hõlmab viite maakonda ja kümmet kohalikku omavalitsust: Saaremaa, Muhu, Lääne-Nigula, Lääneranna, Põhja-Pärnumaa, Märjamaa, Kehtna, Rapla ja Türi valda ning Paide linna. Merealal hõlmab planeeringuala Väikest väina ja osa Suurest väinast.  Planeeringu ala on määratletud umbes 15 km põhja suunas olemasolevatest liinidest ja umbes 20 km lõuna poole olemasolevatest liinidest kogu trassi ulatuses. Saaremaa jääb täielikult planeeringualasse. Muhu saare territooriumil kavandatakse maakaabel, mistõttu on planeeringualasse hõlmatud ainult saare lõunapool. Riigi eriplaneering kehtestatakse kavandatava tegevuse elluviimiseks vajalikul alal.

Eriplaneeringu algatab ja kehtestab Vabariigi Valitsus. Eesti-Läti neljanda elektriühenduste riigi eriplaneeringu koostamist ja selle mõjude hindamist
korraldas kuni 2024. aasta lõpuni Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning alates 2025. aastast Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Planeeringu koostamine on laiapõhjaline protsess, milles saavad osaleda kõik huvilised. 

Kõigepealt selgitas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium välja, milliseid uuringuid ja analüüse on vaja planeeringu koostamiseks teha, ning koostas planeeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise programmi planeerimisseaduse alusel. Seejärel visandatati elektriühenduste trassialternatiivid, hinnatakse põhjalikult nende mõju ja võrreldakse alternatiivseid asukohti. Planeeringu käigus leitud sobivasse asukohta koostatakse eelprojekt elektriühenduse rajamiseks.

Elektriühenduse planeerimisel hindame lisaks looduskeskkonnamõjudele planeeringu elluviimisega kaasnevaid sotsiaalseid, majanduslikke ja kultuurilisi mõjusid. Sh uurime, kuidas mõjutaks trass kohalikke elanikke ning teeme mõjude hindamiseks ja planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud ja analüüsid. Planeeringu koostamisel tuleb leida elektriühendusele asukoht, kus liinil on kõige vähem negatiivseid mõjusid inimestele ja loodusele, kuid samal ajal on ka liini rajamine majanduslikult võimalik.
 

Praegu on veel vara öelda, kus trass täpselt paiknema hakkab, sest oleme etapis, kus tutvustame visandatud trassialternatiive ning paralleelselt tollega hindame, millised mõjud oleksid neil planeeringualasse jäävatele elanikele ja loodusele. Olemasolevad liinikoridorid on üheks võimalikuks Eesti-Läti neljanda elektriühenduse asukohaks (vt kaardirakendus mereroheline läbikumav joon).

Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu algatamine võib puudutada neid, kelle kinnistu asub planeeringualal olemasoleva liini läheduses (elektriliinist kuni 1 km kaugusel).  Teavitasime neid kinnistuomanikke või -kasutajaid e-kirjaga 2024. aasta 18. märtsil. Kirja saajaid oli u 8000.

Kuivõrd nüüdseks on kolm trassialternatiivi visandatud, siis on puudutatud osapoolte ring laienenud. Kõik puudutatud inimesed saavad trassialternatiivide tutvustamise kohta e-kirja oma @eesti.ee aadressile. Samuti on nad oodatud veebruari teises pooles toimuvatele avalikele koosolekutele.

Eraisikutele edastasime info e-posti aadressile [email protected]. Kui olete suunanud portaalis www.eesti.ee sellele aadressile edastatavad kirjad teisele e-posti aadressile, laekub kiri ka sinna.

Planeerimisprotsess on avalik ja kõigil on võimalus selles osaleda ning ettepanekuid esitada. Koostatud planeeringu materjale tutvustatakse huvilistele lähemalt ning selleks korraldatakse ka avalikke arutelusid. Maaomanikke, keda lahendus konkreetselt puudutama hakkab, kaasatakse personaalselt kohe, kui on selgunud nende puutumus. Avalikkusele antakse planeeringu koostamisest ja kaasa rääkimise võimalustest teada riiklikus päevalehes Postimees, kohalike omavalitsuste lehtedes, maakonnalehtedes ning ministeeriumi veebilehel. Kõigil, kel on soov teateid saada isiklikult, palutakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile edastada oma kontaktandmed meie üldmeilile [email protected] (nimi, tava- või e-posti aadress, organisatsiooni esindamisel selle nimi) või liituda planeeringu uudiskirjaga veebilehel www.riigiplaneering.ee.

Esimene suurem kaasamislaine toimus 2024. aasta sügisel, mil avalikustati eriplaneeringu lähteiseisukohad. Materjalidega sai tutvuda avaliku väljapaneku käigus perioodil 23.09-23.10.2024 riigi planeeringute koduleheküljel https://riigiplaneering.ee või paberkandjal Saaremaa, Muhu, Lääneranna, Põhja-Pärnumaa (Vändra ja Pärnu-Jaagupi alevis), Märjamaa, Lääne-Nigula, Kehtna, Rapla ja Türi vallavalitsuses, Paide raekojas ning ministeeriumite ühishoones. Samuti korraldati planeeringualasse jäävates omavalitsustes avalikud koosolekud.  Avaliku väljapaneku vältel sai lähteseisukohtade ja mõjude hindamise programmi kohta esitada kirjalikke arvamusi, mis aitasid visandada esialgsed trassikoridoride alternatiivid.

Teine suurem kaasamislaine algab 2025. aasta veebruaris, mil tutvustatakse trasskoridoride alternatiive. Kokku korraldatakse 12 kaasamiskoosolekut, mis katavad ära kõik puudutatud omavalitsused.

Kui töö kulgeb ootamatusteta, siis peaks planeerimisprotsess lõpule jõudma 2026. aastal ja ühendus valmima 2033. aastal. Hinnanguliselt kulub 7 aastat planeeringu kehtestamisest liini valmimiseni, mille käigus sõlmitakse kasutusõiguslepingud, projekteeritakse liin väga suure täpsusastmeni, viiakse läbi ehitushanked ning ka ehitatakse liin. Projekti kohta  leiab lisainfot veebilehelt https://www.elering.ee/eesti-lati-neljas-elektriuhendus. 

Maakaabelliinide läbilaskevõime on madalam kui õhuliinidel. seetõttu tuleks õhuliini asemel rajada mitu paralleelset maakaablit, mis nõuab oluliselt rohkem ressursse. 

Hinnanguliselt on 220 kV ja 330 kV pingega maakaabelliini rajamine 10 korda kallim kui samaväärse õhuliini ehitamine – see kajastub hiljem ka meie elektri ülekandeteenuse hinnas, mis mõjutab elektri koguhinda. Seega on õhuliinide kasutamise korral ka elektri hind tarbijatele odavam.

Planeeringu käigus tehtav mõjude hindamine vaatab nii sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi kui keskkonnamõjusid. Selle käigus selgub muu hulgas, kas õhuliini negatiivseid mõjusid on võimalik vältida või leevendada. Seeläbi jõutakse ka arusaamale, kas ja millistes kohtades on maakaabli kasutamine vajalik.

Planeeritav ühendus mõjutab enim omavalitsusi, kuhu uus ühendus kavandatakse – neis saab nii tarbida kui ka toota rohkem elektrienergiat. Tehnovõrgu või rajatise (elektriühenduse) puhul on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasu. See ei puuduta riigimaad.

Lisaks sellele, et saab nii tarbida kui toota rohkem elektrienergiat, saab maaomanik ka hüvitist ning talumistasu. 

Peale planeeringu kehtestamist ja enne ehitamist sõlmib Elering iga maaomanikuga, kelle maale õhuliin või maakaabel jääb, kasutusõiguse lepingu. Lepingu sõlmimise raames makstakse vastavalt maa hinnale ja kasutusotstarbele maaomanikule ühekordset hüvitist. 

Peale taristu (tehnovõrgu vms) rajamist hakkab puudutatud kinnisasja omanik saama ka regulaarset  talumistasu, mille suurus on seotud maa hinnaga. 

Rohkem infot talumistasu osas leiate: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Teenused/Talumistasu-kalkulaator-p635.html 

Samuti lepivad maaomanik ja Elering omavahel lepingus kokku tegevused, mida trassikoridori jääval maa-alal tehakse. Näiteks korrapärane raadamine, kraavide puhastamine ja vajadusel kuivendamine, asendusistutused jmt maad väärtustavad tegevused. 

Elering ei soeta õhuliini või maakaabli alla jäävaid maid, küll aga alajaamade aluseid maid.

Kompensatsiooni ja talumistasu kohta saab lisateavet maaomanikele koostatud juhendist:

Kaitsevöönd on on ruum, mis ümbritseb elektriliiniga kaasnevat taristut (alajaamu ja elektriliine). Sellega piiratakse tolle ala kasutamisvõimalusi, et tagada ümberkaudsete ohutus.

Tegutsemine liinide kaitsevööndis on reguleeritud ehitusseadustiku §-de 70 ja 77 ja majandus- ja taristuministri määrusega nr 73.

Erinevate tegevuste puhul võib olla vaja Eleringi kui liiniomaniku luba.

Loata on keelatud:
1) elektripaigaldise kaitsevööndis teha tuld, istutada ning langetada puid; ehitada, ladustada jäätmeid, teha mistahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid. Teiselt poolt peab elektripaigaldise kaitsevööndis oleva maa-ala, õhuruumi või veekogu valdaja võimaldama paigaldise omanikul selle käitu korraldada, teha vajalikke paigaldise ja kaitsevööndi hooldustöid ning paigaldada tähiseid.

Elektripaigaldise kaitsevööndis tegutsev isik peab vältima paigaldise kahjustamist või kahjustumisohu tekkimist. Kui paigaldis on juba kahjustada saanud või oht selleks tekkinud, tuleb rakendada abinõusid edasise kahju tekkimise vastu ja viivitamata olukorrast teavitada paigaldise omanikku.

2) õhuliinide kaitsevööndis sõita masinate ja mehhanismidega, mille kõrgus maapinnast koos veosega või ilma on üle 4,5 m;

3) kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis ehitada traattarasid ning rajada loomade joogikohti;

4) maakaabelliinide kaitsevööndis töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 m, küntaval maal sügavamal kui 0,45 m ning ladustada ja teisaldada raskusi;

5) veekaabelliinide kaitsevööndis veesõidukiga ankrusse heita, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd.

Täpsemat infot leiab siit: 
Liinide kaitsevööndis tegutsejale | Elering
Elering_Maaomaniku-brohzyyr_2024_A5_0.pdf
 

Elering ei soeta õhuliini või maakaabli alla jäävaid maid, küll aga alajaamade aluseid maid. Õhuliini või maakaabli alla jääva maa omanik saab oma maad vabalt edasi kasutada, kuni hakatakse planeeringut ellu viima. Planeeringu elluviimine, sh maaomanikega kokkulepete sõlmimine, toimub pärast planeeringu kehtestamist. Kuna elektriliini omanik on eraettevõtja, siis liinialuse maaomandi osas on lepingu vormiks hetkel kehtivate seaduste alusel notariaalne asjaõigusleping (isikliku kasutusõiguse seadmine). Lepinguga lepitakse kokku, millistel tingimustel võib liiniomanik maaüksust kasutada. Lepingu osa on lepingule lisatav asendiplaan, kus on märgitud liini asukoht kinnisasjal (tavaliselt koos kaitsevööndiga) selliselt, et see oleks tuvastatav ka kolmandate osapoolte poolt. Lepinguni jõutakse tavaliselt läbirääkimiste käigus, tasu kokkuleppimisel on üldjuhul tegemist ühekordse maksega.

Rohkem infot talumistasu osas leiate: Talumistasu kalkulaator | Geoportaal | Maa-amet (maaamet.ee)