Eesmärk
Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada Tallinna piirkonda tugevam kõrgepingevõrk, mis võimaldab tulevikus suuremaid ülekandevõimsusi Eesti põhivõrgu ida ja lääne regioonide vahel. See leevendab 2035. aasta ja kaugema tuleviku vaates elektri ülekandevõimsuste puudujääki pealinna piirkonnas, mille tingib elektri osakaalu kasv energiatarbimises ning võimaldab võrku liita täiendavaid tarbimis- ja tootmisvõimsusi piirkonnas. Tallinna täiendavaks varustamiseks elektriga rajatakse Rae valda Ülemiste järve lähedale uus kõrgepingealajaam.
Lisaks loob tugevam võrk täiendava valmisoleku Eesti taastuvenergia transpordivõimaluste laiendamiseks (sh Estlink 3 rajamiseks).
Eriplaneeringuga koostatakse terviklik ruumilahendus Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamiseks vajalike kõrgepingeliinide ja nendega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks. Näiteks planeeritakse 110 kV ja kõrgema pingega õhuliin, trafoalajaam jm elektri ülekandeliiniga seotud rajatised.
Riigi eriplaneeringu koostamine koosneb üldjuhul kahest etapist:
1. lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH programmi koostamine ning asukoha eelvaliku tegemine koos mõjude hindamisega;
2. valitud asukohtades detailse lahenduse koostamine koos mõjude hindamisega.
Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise puhul on eesmärk jõuda lahenduseni juba esimeses etapis ehk asukoha eelvaliku käigus. See tähendab, et planeeringuga otsitakse kõrgepingevõrgu rajamiseks sobivaimat asukohta ning määratakse tingimused, mille alusel saab hiljem koostada projekti ja taotleda vajalikke lube.
Kui menetluse käigus selgub, et planeeringut ei ole võimalik asukoha eelvaliku alusel kehtestada, jätkub menetlus teise etapiga. Siis koostatakse valitud asukohtades detailne lahendus, milles määratakse täpsemalt ehitiste asukohad, tehnilised põhimõtted ning vajalikud maakasutus- ja ehitustingimused.
Planeeringuala
Planeeringuala hõlmab Harju maakonnas järgmisi kohalikke omavalitsusi: Saku vald, Kiili vald, Rae vald ja Raasiku vald. Planeeringuala valiti piisava ulatusega, et mitte teha enne planeerimisprotsessi elektriühenduste asukoha eelvalikut ning võimaldamaks planeeringu koostamisel ja selle mõjude hindamisel vajadusel elektriühenduste alternatiivide asukoha muutmist ja täiendavate alternatiivide lisamist. Planeeringuala suurus on ligikaudu 64,71 km2.
Vabariigi Valitsuse 31.10.2024 korraldus nr 211
Planeeringu hanke ettevalmistamisel otsustati planeeringualasse täiendavalt kaasata perspektiivse Rail Baltic raudtee koridor ning olemasolevad Tallinna - Tapa raudtee ja Aruküla-Lasnamäe 110 kV kõrgepingeliini koridorid ning nende vahele jääv tiheasustuseta ala, et oleks võimalik kaaluda ja võrrelda täiendavaid trassikoridoride alternatiive. Vabariigi Valitsus otsustas 18.09.2025 korraldusega nr 164 planeeringuala laiendada. Laiendatud planeeringuala suurus on ligikaudu 106,38 km2.
Vabariigi Valitsuse 18.09.2025 korraldus nr 164
Planeeringuala on võimalik täpsemalt uurida planeeringu kaardirakenduses
Ajakava
Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise riigi eriplaneeringu menetlusskeem
Kontaktid
Projektijuht
Alan Rood
[email protected]
+372 5556 8761
Meediakontakt
Geili Heinmaa
[email protected]
+372 5850 3951
Viimati uuendatud 27.05.2026
