Tuumajaama kuuest võimalikust asukohast uuritakse edasi kolme
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on läbi töötanud kogu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise programmi kohta laekunud tagasiside. Selle põhjal on dokumente täiendatud ja asukohavaliku metoodikat täpsustatud, sealhulgas määratud esmatähtsad kriteeriumid kandidaatalade võrdlemiseks.
Suurima muudatusena on tuumajaama võimalike asukohtade seast välja arvatud Lüganuse vallas paiknevad Moldova, Aa-ranna ja Aa-metsa alad. Edasi uuritakse ja võrreldakse Viru-Nigula vallas paiknevaid Madala, Malla ja Letipea alasid.
Muudatus on tingitud riigikaitselistest kaalutlustest, Aa-ranna ja -metsa puhul selgusid ka täiendavad asjaolud, mis nende alade edasist kaalumist ei toetanud. Aa-ranna eeluuring näitas, et pärast eluhoonete suhtes ettevaatuspõhimõttel 350-meetrise puhvri arvestamist ei jääks piisavalt ruumi tuumajaama ja vajaliku taristu mõistlikuks paigutamiseks. Aa-metsa ala kattub aga kehtestatud tuulepargialaga, kuhu kavandatud tuulegeneraatorite vahele tuumajaam ei mahuks.
Täiendatud dokumendid leiab planeeringu veebilehelt. Samal lehel on kättesaadav koondtabel asutuste ja inimeste kirjaliku tagasiside ja sellega arvestamise kohta.
Planeeringuala hõlmab endiselt kaheksat kohalikku omavalitsust
Kuigi tuumajaama võimalikke asukohti on jäänud vähemaks, ei ole planeeringuala tervikuna vähenenud. Ka seni kaalutud alajaamade kohad ei ole muutunud.
Nimelt tuleb lisaks tuumajaama enda asukohale eriplaneeringus kavandada ka jaama toimimiseks vajalikku taristut ning trassikoridorid võivad endiselt läbida kaheksat omavalitsust: Haljala valda, Rakvere linna, Rakvere valda, Vinni valda ja Viru-Nigula valda Lääne-Viru maakonnas ning Kohtla-Järve linna, Lüganuse valda ja Jõhvi valda Ida-Viru maakonnas.
Milliste kriteeriumide alusel alasid edasi võrreldakse?
Täpsustatud on ka tuumajaama ja vajaliku taristu asukohtade võrdlemise metoodikat. Kandidaatalade võrdlemisel on määratud neli esmatähtsat kriteeriumi, millel on teistest võrdluskriteeriumidest suurem kaal:
Julgeolek - kaitse- ja julgeolekuasutused ning eksperdid hindavad tuumajaama asukohaga seotud julgeolekuohte, jaama ja taristu kaitstavust.
Välised ohutegurid - hinnatakse looduslike ja inimtekkeliste sündmuste, näiteks üleujutuste, äärmuslike ilmastikuolude või läheduses toimuvate õnnetuste võimalikku mõju jaamale ning vajalikke kaitsemeetmeid.
Objektide paiknemine kaitsemeetmete alal - elanikkonna ja tundlike või suure kasutajate arvuga objektide asumine tuumajaama kiireloomuliste kaitsemeetmete rakendamise alal.
Kaugus merest - võrreldakse tuumajaama jahutusveetrasside pikkust ning sellest tulenevat lahenduse tehnilist keerukust, töökindlust, kaitstavust ja maakasutusvajadust.
Täpsustatud metoodikaga saab tutvuda SIIN.
Järgmised sammud
Aasta lõpuni visandab eriplaneeringu meeskond taristu esialgseid lahendusi. Praeguse ajakava järgi tutvustatakse kavandatavaid trassikoridore 2027. aasta alguses. Arutelude ajakava avaldatakse aegsasti omavalitsuste kodulehtedel, vallalehtedes ja planeeringu veebilehel.
Pärast uuringute valmimist ja kandidaatalade võrdlemist peaks eeldatavasti 2027. aasta lõpuks või 2028. aasta alguseks olema selge, milline on tuumjaama jaoks eelistatud asukoht. Seejärel algab riigi eriplaneeringu teine etapp, milles koostatakse valitud asukohale detailne lahendus. Planeeringu kehtestamine võiks kõige varem toimuda 2030. aastal.
Planeering meedias
Omavalitseja 09.11 Tuumajaama võimaliku asukohana käidi välja Eesti väikevald
Aktuaalne kaamera 07.11 Tuumajaama planeeringus jäi sõelale kolm võimalikku asukohta
Keskkonnatehnika 07.11 Tuumajaama planeeringus liigutakse edasi kolme asukohaga
Vikerraadio 07.11 Päevakaja
TV3 uudised 06.11 Riik astus tuumajaama asukoha selgitamisele taaskord sammu lähemale
Postimees 06.11 Tuumajaama planeeringus liigutakse edasi kolme asukohaga
Virumaa Teataja 06.11 Tuumajaama asukohavalikul on sõelale jäänud kolm ala, mis kõik asuvad Viru-Nigula vallas
Elektriala 06.11 Tuumajaama asukohavalik kitsenes kolmele alale Viru-Nigula vallas
Lõunaeestlane 06.11 Eesti tuumajaama planeeringus liigutakse edasi kolme asukohaga
Põhjarannik 06.11 Ida-Virumaale tuumajaama ei tule
Äripäev 06.11 Tuumajaama kohavalikul lükati kõrvale Lüganuse vald, sõelale jäid kolm kohta naabri juures
Tööstusuudised 06.11 Tuumajaama asukohavalikust langes välja kolm ala, riigikaitselised piirangud välistasid Lüganuse valla
Kinnisvarauudised 06.11 Tuumajaama võimalikuks asukohaks valiti järgmine vald
Ringvaade 29.10 Kallid andmekeskused
Lüganuse Vallaleht Millest räägiti tuumajaama infokoosolekul?
Äripäev 09.10 Fermi Energia valis juba tuumajaama ehitaja välja
ERR 17.09 Riik tellib tuumajaama julgeoleku ohuhinnangu
Delfi 17.09 Riik laseb hinnata tuumajaama võimalike asukohtade ohutust
Postimees 10.09 JUHTKIRI ⟩ Ärme venita Eesti tuumariigiks saamisega
ERR 08.09 MKM loodab tuumajaama esmase asukohavaliku ära teha kevadeks
Virumaa Teataja 04.09 Virumaa elanikud tutvusid Soome tuumajaamaga
Riigi eriplaneeringu koostamist korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Konsultantidena on partneriteks Skepast&Puhkim OÜ ja OÜ Inseneribüroo Steiger. Planeeringu meeskonda kuulub ligi 40 eri valdkonna eksperti.
